Ohtlikul müral on kaks tegurit: helitase ja selles veedetud aeg.
Näiteks: 15 minutit 100 dB(A) müras on sama annus, mis 8 tundi 85 dB(A) müras.
Töökoha mürataseme teadvustamine endale on väga tähtis.
Valiku tegemisel tuleb arvestada mitme teguriga – kaitse mugavusega, kasutuskeskkonnaga ja millises müras
kaitset vajatakse. Summutus ei tohi olla kas liiga kõrge või liiga madal.
Õigete kuulmise kaitsevahendite valimine
• Tuleb määratleda müra iseloom: stabiilne, muutuv, katkendlik, impulssidena.
• Tuleb mõõta müratase töökohal: müra intensiivsus (dB) ja müra tugevus (Hz).
• Tuleb välja arvutada vajalik summutusvõimsus mürataseme lubatud tasemele viimiseks (80-85 dB).
Õige kuulmise kaitsevahend on selline, mis laseb läbi kõne (madala intensiivsusega helid) ja samas vähendab intensiivse müra mõistliku tasemeni (vahemikku 75-80 dB).
Müratase töökohal tuleb ära mõõta ja selle põhjal tuleb arvutada standardne mürasummutustegur – SNR.
(SNR – Standard Noise Reduction, kuulmiskaitse summutuse lihtsustatud kirjeldus).
Näited üle 85 dB(A) müratasemest, SNR
80-85 kergetööstus, töö lasteasutustes
85-95 kergeveo traktor
85-100 elektriline käsitööriist
90-105 metallitöökoda, üleüldine müra töökodades
95-105 raskeveo traktor
100-110 neetimismasin, laeva masinaruum, teetööd
100-115 sepikoda, tekstiilitööstus, betoonitööstus
105-115 lastimismasin
105-120 metsaveomasin
110-120 pneumaatiline puur
115-130 kaevandus
120-150 lennuväli, jetimootor, motokrossirada